Märjamaa vallas Juurimaa tallis toimunud eesti tõugu hobuste aastanäitusel esitleti aretusse kandideerivaid noori täkke ning tutvustati selle tõu kasutusvõimalusi.
Eesti tõugu hobuste omanikud pidasid aastanäitust
5. november 2015, 16:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavu ei antud aastanäitusel erandkorras välja ühtegi parima hobuse või etaloni tiitlit, kuna näituse korraldaja, Eesti Tõugu Hobuse Kasvatajate ja Aretajate Seltsi soov oli valgustada ja rõhutada eesti tõugu hobuste säilitamise programmi erinevaid olulisi külgi.
«Mõne sooritusvõime omaduse kunstlik esile kergitamine võib viia suunatud valikuteni ning seeläbi geneetilise mitmekesisuse vähenemiseni. Seda on tehtud jätkuvalt kultuurtõugudes, kuid on lubamatu ohustatud tõu puhul,» selgitas seltsi esindaja Ingrid Randlaht.
Noorte täkkude ja ka märade ringis hinnati ja selgitati jälgijatele hobuste kehaehituse ning liikumisfunktsiooni olulisi omadusi. Kõik kaheksa esitatud täkku teenisid piisavalt head hinnangud, et olla I auhinna väärilised ning esitatakse ka aretusõiguse saamiseks komisjonile.
«Kõik esitatud täkud olid ilma nende tervist ja funktsionaalsust häirivate vigadeta ning võivad anda seega oma panuse tõu geneetilise aluse laiendamisele. See on äärmiselt oluline, kuna eesti hobuste arvukus on piiratud ning nende aretuse üheks eesmärgiks on eelkõige tõu võimalikult hea geneetiline tervis», märkis Randlaht.
Aastanäituse teine osa oli pühendatud eesti tõugu hobuste kasutamisele ja tarbesobilikkuse katsetamisele. Lähtudes seejuures teadmisest, et mida enam on hobusele kasutusväljundeid, seda nõutum on ta turul.
Universaalse hobusena on eesti hobusel palju võimalikke kasutusalasid, kuid nende võimaluste reaalse pakkumisega on vähe tegeletud.
Juurimaa tallis demonstreeriti eesti hobusele mõeldud tarbehobuste sobivuskatseid alusoskuste tasemest kuni ratsa- ja rakendikasutuseni. Katsed on lisatud projektina eesti tõugu hobuste jõudluskontrolli osaks ning selle eesmärk on katsetada eelkõige hobuste närvikava ja iseloomu sobivust tarbekasutusse.
Randlaht märkis, et kuna enamik eesti tõugu hobuseid jääb perehobusteks, harrastuskasutusse ning tööhobusteks turismis ja väikemajapidamistes, kus nende kasutajad ei ole professionaalsed ratsastajad või kutsarid, siis on nende iseloomu testimine väga oluline.
Kuna Soomes on hinnanguliselt 600 kuni 800 eesti tõugu hobust ja seal on palju selle tõu entusiaste, siis oli ka aastanäitust tulnud jälgima rühm Soome eesti hobuse huvilisi.
Soomes elavate eesti hobuste täpset arvu ei ole võimalik määrata, sest ligi 400 ametlikult registreeritud hobusele lisaks on seal väga suur hulk registreerimata hobuseid. Tänu parenenud koostööle Eesti aretusseltsiga on ka põhjanaabrite juures oluliselt suurenenud huvi eesti hobuse tõu vastu. Enam ei otsita pelgalt vastupidavat tarbehobust, vaid soovitakse tõupuhast looma koos korrektsete dokumentidega.
«Soome on imporditud mitu eesti hobuse täkku ning 2016. aastal on seal oodata vähemalt viie varsa sündi. Soome on sattunud varasematel aegadel väga palju hobuseid ja nende hulgas ka neid, kelle põlvnemine on tõule oluline. Sealse kasvatustegevuse üheks väljundiks võib olla peale lihtsalt entusiastide väikesemahulise hobitegevuse ka võimalus osta tagasi siin juba kaotsi läinud geneetilist materjali,» märkis Randlaht.