Aivo Oblikas: Nii suur kui väike koer vajab pidevat liikumist ja koertekooli

Kerttu-Kadi Vanamb
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koolitatud koerad on õnnelikud koerad.
Koolitatud koerad on õnnelikud koerad. Foto: Tjorven Siiboja

Kuku raadio nädala raamatuks oli sel nädalal Aivo Oblikase sulest ilmunud raamat «Nõuandeid koeraomanikule,» kus autor käsitleb kõiki koera eluetappe alustades kutsikast ja lõpetades vana koeraga.

Ennekõike on raamat vajalik selleks, et inimesed mõtleksid enne koera võtmist täpselt, millist koera nad tahavad ja millise eluviisiga nad ise on. Oblikase sõnul on tihti probleemi põhjuseks see, et inimeste teadmistes on lüngad ja aeg-ajalt võetakse läbimõtlemata koer ja alles kutsika saabumisel hakatakse uurima ja vaatama, mida edasi teha. «Otsustades koer võtta peaks oma elus ette mõtlema kuskil 10-15 aastat, see paneb hindama enda valmidust lemmiku võtmiseks,» selgitab Oblikas.

Inimesed arvavad, et väiksem koer vajab vähem liikumist ja nendega ei pea koertekoolis käima. Tegelikult on nii, et kui koera energiat jalutuskäikudega ei vähenda, siis otsivad nad muud tegevust, kirjutab Oblikas. Autor kirjutab, et nii suur kui ka väike koer vajavad piisavalt liikumist ja koolitamist, sest muidu võivad koerad muutuda närvilisteks ja probleemseteks. Kui koer sobib pere elurütmiga, siis on temast rõõmu.

Varjupaiga koer ei ole psüühiliselt haige koer

Aivo Oblikas lükkas ümber ka kolm enim levinud müüti varjupaiga koerte kohta. «Arvatakse, et varjupaika satuvad iseloomuvigadega koerad. Tegelikult elavad varjupaigas täiesti normaalsed koerad, näiteks kes on hüljatud või mingil põhjusel perest ära antud,» räägib Oblikas. Teisena lükkab ta ümber müüdi nagu oleks täiskasvanud koertel raskem uues kodus kohaneda. «Inimesed arvavad ka, et varjupaiga koerad on haiged. Tegelikult kontrollitakse nende tervist väga hoolega ja tehakse vajalikud vaktsiinid kohe ära,» räägib Oblikas.

Ka seda peab autor müüdiks nagu oleks segaverelised koerad tervemad tõukoertest. «Kui mõnel tõul on probleeme hingamisega, siis ei saa järeldada, et kõik selle tõu koerad on haiged ning samas  kogu tõukoerte massist moodustavad nad ju tegelikult kaduvväikse osa,» selgitab Oblikas, lisades, et tõutuid koeri ei ole kunagi sellisel kujul uuritud ja seetõttu ei teata ka probleemide ulatust.

Tõupaber annab teatava kindluse tervise ja iseloomu osas

Arvamuse, just kui oleks tõupaberite tegemine väga kulukas tegevus, lükkab Oblikas ümber. «Tõupaberi tegemine maksab kennelliidus liikmele 13 eurot ja mitteliikmele 20. Paberi saamisel peab olema kutsika vanemate tervist uuritud ja koolitus läbitud. Võib ju arvata, et kui vanemate tervist on kontrollitud, saab tervema kutsika. Paber annab uuele perele garantii,» selgitab autor.

Oblikas paneb ka südamele, et hea tava kohaselt võetakse kutsikas ema juurest ära alles 7–8 nädala vanuselt. «See on seotud koera küpsemisega, sest ema hoolitsus on kutsikale oluline. Kui kutsikas liiga vara ära tuua, võib tekkida probleeme tervise ja iseloomuga. Teine hea tava on see, et kasvataja teeb alati kutsikale esmase vaktsiini. Liiga vara ema juurest ära toomine võib muuta kutsika haiguste suhtes vastuvõtlikumaks,» märgib Oblikas.

Laps ja koer vajavad kindlaid reegleid

Ennekõike tuleb koera võtmisel arvestada tõsiasjaga, et perekonnas on siis kaks olevust, kellele tuleb reegleid tutvustada. «Alguses võib laps koera mänguasjaks pidada, teda karvast sikutada või sabast tõmmata. Kutsika vanuses võib see veel tore mäng olla, aga suurem koer teeb lapsele haiget,» räägib Oblikas, kes rõhutab, et kutsikat tuleb juba võttes ette kujutada täiskasvanuna ja selgeks teha kõik võimalikud ohud. Sellest lähtuvalt tuleb koera ja lapse suhteid dikteerida ja kehtestada kindlad reeglid.

Veel mõtteid saatest:

  • Aivo Oblikasel on kogemusi koertega juba üle 20 aasta;
  • Inimesed kipuvad koera valimisel lähtuma liiga palju välimusest. Iseloomule pööratakse teinekord liiga vähe tähelepanu. Tasuks uurida koera iseloomu kohta nii raamatutest kui ka antud tõuga tegelevate inimeste käest;
  • Üleliigse energia vastu karistamine ei aita. Koeraga peab tegelema;
  • Koer üritab alati uue kodu reegleid mõista ja käituda reeglite järgi. Reeglid peavad olema alati samad;
  • Esimestel päevadel tahab kutsikas magada ennekõike inimese lähedal;
  • Esimestel nädalatel õpib kutsikas kõige innukamalt;
  • Koer märkab inimkõnest tuttavaid sõnu ja kehakeele muutumist;
  • Koolitamise järel muutub  koeraga kooseksisteerimine  rahulikumaks;
  • Koolitatud koer on õnnelik ja saab aru inimeste reeglitest.
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles