Hunt on Tõstamaa vallas Värati külas murdnud tänavu nii palju lambaid, et keskkonnaamet kaalub võsavillemite ohjeldamiseks anda välja nende küttimise eriloa.
Hallivatimees hoiab Pärnumaa poolsaart hirmu all
17. september 2015, 08:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnumaal on hundid murdnud sel aastal ligemale 60 lammast. 45 neist on hallivatimehe saagiks langenud Värati poolsaarel, kus rohumaadel on mitu suurt lambakarja.
Tõstamaa jahiseltsi vanema Mait Jansoni sõnutsi algasid murdmised juulikuus ja lõppu pole neile tulnud. Jahimehe jutu järgi on ümbruskonna vanemad mehed seda imeks pannud, sest seal mail nähti hunti viimati 43 aastat tagasi.
Pole lõpuni selge, kas Värati poolsaarel tegutseb emahunt, kes poegi koolitab, või on selle oma jahimaaks kuulutanud üksik isend. Jansoni jutu järgi viitavad kõik märgid pigem ühele hundile.
“Oleme vaatlusi teinud, kuid kuival ajal pole jälgi lihtne leida. Kastesest heinast leitud jäljeraja põhjal võib arvata, et see on suur isahunt,” ütles Janson, kelle sõnade kohaselt on ringiluusivat suurt hallivatimeest näinud ka lambakarja omaniku poeg.
Et huntide tegutsemine on ületanud Värati poolsaarel taluvuse piiri, on keskkonnaametis menetluses Pärnumaal tänavuse esimese hundi küttimise eriloa väljastamine.
Janson loodab, et luba antakse kiiresti, sest maitse suhu saanud võsavillem ise naljalt oma jahimaadelt ei taandu. “Ta ei lõpeta murdmist, tal on ju sahver teada. Värati külas on mitmel lambakasvatajal suur kari, samuti kasvatatakse poolsaare Pärnu-poolses osas veiseid, kes võivad samuti hundi saagiks olla,” arvas Tõstamaa jahiseltsi vanem.
Kohaliku jahiseltsi juhi sõnade järgi pole üksikut hunti lasta lihtne, sest ta on vana ja tark loom. “Hundijahi hooaeg on talvel, kui jäljed on lumel näha. Praegu oleks kõige lihsam, kui saaks hundi poolsaarele kinni, aga võimalik on ka vahipidamine,” kirjeldas jahimees pahalashundi tabamise võimalikke viise.
Küttimise erilube antakse erandkorras väga probleemsetesse piirkondadesse. Keskkonnaameti teatel väljastati tunamullu Pärnumaale Saarde valla Jäärja külla lambakarjade kaitseks Tali ja Massiaru jahipiirkonnale kaks hundi küttimise luba ja jahimehed küttisid ühe isendi.
Mullu väljastati Saarde valla Reinu küla lambakarja kaitseks ühe hundi küttimise luba, mis jäi realiseerimata, sest loomi murdnud hunti ei tabatud.
Sel aastal ei ole huntide küttimise erilube Pärnumaal väljastatud, ent menetluses on Tõstamaa Värati küla luba.
Viimastel aastatel on üle Eesti väljastatud kuni kümmekond luba hundi nuhtlusisendite küttimiseks väljaspool jahihooaega, kuid nendest lubadest on suudetud realiseerida kuni kolmandik.
Keskkonnaamet peab vajalikuks rõhutada, et selliste probleemide lahendamisel ei saa keskenduda ja loota suvisele nuhtlusisendite kõrvaldamisele, vaid talvel, hundijahi hooajal, tuleb teha maksimaalne pingutus, et lubatud hundilimiit ära küttida.
“See on vastavuses jahieetikaga, tulemuslikum ja aitab ennetada suviseid lambamurdmisi,” märkis keskkonnaameti pressiesindaja Sille Ader.
Euroopa Liidus on hunt kaitsealune liik ja iga liikmesriik peab tagama hundi hea käekäigu looduses.
Väljaspool jahihooaega küttimine on lubatud jahiseaduse alusel vaid väga erilistes olukordades, et vältida uluki tekitatud kahju suurenemist.
Hundijahi hooaeg kestab novembri algusest veebruari lõpuni.