On alust arvata, et Rocca al Mare perekond on varemgi loomi hüljanud

Kerttu-Kadi Vanamb
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kääbusküüliku elu küll päästeti, aga loomal tuli ära opereerida üks silm.
Kääbusküüliku elu küll päästeti, aga loomal tuli ära opereerida üks silm. Foto: Eesti Loomakaitse Selts / Facebook

Täna teatati Eesti Loomakaitse Seltsile Tallinnas Rocca al Mares elavast perekonnast, kes varemgi on loomi hüljanud.

Loomakaitse Seltsi pressiesindaja Liisi Moosaare sõnul on perekond vihjaja sõnul varemgi loomi, sealhulgas küülikuid, metsa jätnud ja halvasti kohelnud. «Läheme ise teataja poolt antud aadressil loomade olukorda kontrollima ning kui sealsed loomad vajavad abi, teeme ametliku pöördumise Veterinaar- ja Toiduametile, kellel on õigus loomade halbade pidamistingimuste puhul teha loomaomanikele ettekirjutusi, rahatrahve või loomad võõrandada - meil need õigused puuduvad,» selgitab Moosaar, lisades, et kui selgub, et reedel leitud küülikul ja perekonna vahel on seos, antakse juhtumi selgitamine edasi politseile.

Reedel leitud küüliku juhtum on Moosaare sõnul seadusevastane kahel põhjusel: esiteks oli küülik haige ning talle ei osutatud arstiabi, mis loomakaitseseaduse kohaselt on loomaomaniku kohus. Teiseks sätestab karistusseadustiku paragrahv 264, et looma hülgamine ja/või abitusse seisundisse jätmine on kriminaalkorras karistatav, mida kilekotti jätmine ka on. «Karistuseks on enamasti rahatrahv, harvem ühiskondlikult kasulik töö, ning kui inimest on varem tingimisi karistatud, siis ka vanglakaristus,» lisab Moosaar.

Moosaar paneb inimestele südamele, et leides hulkuva või hüljatud looma, tuleb sellest teatada ennekõike kohalikule omavalitsusele, kellel on kohustus toimetada loomad lepingujärgsesse varjupaika. Alati võib leidja ka ise lähimat loomade varjupaika informeerida. Moosaar lisab, et olgugi et Loomakaitse Selts ei paku loomade varjupaiga teenust, saavad nad aidata väikese toetusega. «Tihtilugu saame leidjaga kokku leppida, et ta näiteks viib looma enda juurde ajutisse hoiukoju ja meie tasume seltsile tehtud annetuste eest looma raviarved ning aitame loomale uue hea kodu leida,» räägib Moosaar.

Eesti Loomakaitse Selts paneb südamele, et suvekodust tuleb kaasa võtta oma lemmikloomad ja märgata neid õnnetuid käpalisi, kelle omanikud on maha jätnud. Kampaania «Suvi läbi. Asjad pakitud. Kõik pereliikmed kaasas?» suunab inimesed mõtlema, kas lemmiku eest ollakse valmis hoolitsema ka siis, kui ta on kasvanud suureks ja aeg on kolida suurest suvekodust väiksesse linnakorterisse. Teateid hüljatud loomadest ootab Loomakaitse Selts numbrile 526 7117 või e-mailile info@loomakaitse.ee.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles