Peaaegu iga veelinnu kõht on täis plastmassi

Kerttu-Kadi Vanamb
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mahavisatud prügi on lisaks keskkonnale ka lindudele ohtlik.
Mahavisatud prügi on lisaks keskkonnale ka lindudele ohtlik. Foto: Aleksandr Kozhohin/RIA Novosti/Scanpix

Teadlaste sõnul on 90 protsenti veelindudest plastmassi sisse söönud ja pideva tootmisega arvud aina tõusevad.

Uuringu läbiviinud teadlane Chris Wilcox sõnab, et selline tulemus on šokeeriv ning liikide arv, kes toidu pähe plastmassi ja prügi söövad, tõuseb igal aastal paar protsenti, vahendab National Geographic.

Aastatel 1960 leiti plastmassi ligi viie protsendi kõhust, ent kakskümmend aastat hiljem oli tulemus hüppeline: 80 protsenti.

«Maailma plastmassi tootmine kahekordistub iga 11 aasta järel,» kommenteerib Wilcox. Suurimad kahjud on Lõuna-Aafrikas, Austraalias ja Lõuna-Ameerikas.

Enim söövad plastmassi teadlase sõnul suured linnud nagu albatross. Vette kala järele sukeldudes jääb lindude noka otsa tahtmatult ka palju vette visatud prügi. Enim leiab lindude kõhust pudelikorke.

Wilcox sõnab, et terava äärega plastmassitükid torkavad läbi lindude siseorganeid. Mõned tiivulised söövad nii palju prügi, et ruumi toiduks ei jätkugi – see omakorda mõjutab nende kehakaalu ja tervist. Teadlane Denise Hardesty mainib, et ühest uuritud linnust leiti 200 tükki plastmassi.

«Ühel hetkel surevad veelinnud välja. Ehk mitte homme, aga liikumine sinnapoole on väga kiire,» sõnab Wilcox.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles