Prantsuse bulldog (Bouledogue Francais)
6. jaanuar 2005, 01:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
FCI rühm 9, alarühm 12
Tõu ajalugu
Prantsuse bulldogide esivanemateks peetakse härjavõitluseks kõlbmatuid ja väikesekasvulisi inglise bulldoge Hispaaniast ja Inglismaalt. Esimene dokumentaalne fakt on aastast 1625, mil pronkstaldrikule graveeritud koer tõunimetusega Dogue de Burgos oli äärmiselt sarnane prantsuse bulldogile. Mitmed Nottinghami kasvatasid neid ja siirdudes 1860 Normandiasse, võtsid nad oma lemmikud kaasa. Väikesed bulldogid veetlesid prantslasi ja nad hakkasid teadlikult tegelema tõuaretusega. 1870 asutati Prantsusmaal prantsuse bulldogide kasvatajate klubi, järgmisel aastal peeti esimene näitus, kus kus nad osalesid omaette tõuna ja 1904 aasta lõpul sai tõug nimetuse Le Bouldogue Francais.
Tõu iseloomustus
Prantsuse bulldog on suurepärane perekoer - talle sobib nii sportlik eluviis kui mugavalt diivanil tukkumine. Neil on hea huumorimeel ja nad on alati valmis osa võtma laste mängudest. Oma väikese kasvu ja lühikese karva tõttu sobib hästi linnakorterisse.
Tõu standardid
Prantsuse bulldogile on iseloomulik massiivne, ruudukujuline pea paljude kortsudega näol ja väga lühike koon. Normaalne on alahambumus, keel ja hambad ei tohi paista. Lubatud värvid on tiigrivärviline, valge või valge tumedate tiigrivärvi laikudega ja liivavärvi beez. Saba on sünnipäraselt lühike, keerdunud. Turjakõrgus 25-34 cm ja ideaalkaal peaks olema mitte alla 8 kg ja mitte ületama 14 kg.
Prantsuse bulldogide omanikke ja kasvatajaid ühendab Bulldogide ja Kääbuskoerte Eesti Tõuühing
Katrin Auser
Kennel Inglisilm