Briard (Berger de Brie)
8. juuli 2005, 00:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
FCI rühm 1, alarühm 1
Tõu ajalugu
Briard, algselt Berger de Brie, on üks vanimaid ja populaarsemaid karjakoera tõuge Prantsusmaal. Tuntud seal juba XIV – XV sajandist. Tõug arendati välja Champagne`i maakonnas Brie küla ümbruses, millest ka esialgne tõunimetus. Praeguseks on laialdasemalt levinud mugandatud variant – briard. Algupäraselt on tõug aretatud eelkõige lammaste, aga ka teiste koduloomade karjatamiseks ja karja valvuriks. Hiljem hakati teda kasutama ka teenistuskoertena politseis ja päästes.
Tõu iseloomustus
Briard on rahuliku, tasakaaluka loomuga. Agressiivsus ning kartlikkus ei ole talle sünnipäraselt omane. Inimeste suhtes heasüdamlik ja leplik, sobib hästi lastega. Briard on intelligentne, truu ja kuulekas. Isegi kui teda peetakse lihtsalt seltsilisena, ei ole ta minetanud oma karjakoera instinkte, togides tihti ninaga peremeest, näidates talle “õiget” suunda. Väga universaalse tõuna saab teda rakendada nii kuulekuses, kaitses kui ka agilitiradadel.
Tõu standardid
Briard on keskmist kasvu. Kõrgus turjast isastel 62 – 68 cm, emastel 56 – 64 cm. Kaal 25 – 35 kg. Pea on pikk, hästi märgatava üleminekuga laubalt koonule, karvad moodustavad vuntsid ja habeme. Kõrvad pikkade ilukarvadega ja kõrgelasetsevad. Varasematel aegadel kupeeriti, nüüd on see keelatud isegi tõu kodumaal.
Silmad tumedad. Ninapeegel must.Värvus lubatud mistahes ühetooniline, välja arvatud valge ja kastanpruun. Levinumad toonid on nn. hirvevärvi pruun ning must. Iseäralikuks tunnuseks kaks lisavarvast tagajalgadel, ilma nendeta koera ei hinnata näitusel.
Hele Värav (foto Pavla Firlova)