Austraalia lambakoer
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
FCI rühm 1, alarühm 2
Tõu ajalugu
Austraalia lambakoer on üks uuemaid karjakoera tõuge maailmas. Kuigi tõunimetus viitab rohelisele mandrile, on tema tõeliseks kodumaaks Ameerika. Ameerikasse saabus karjapidajaid paljudest maadest. Baskid alustasid lambakasvatust, karjakoertena kasutati püreneede lambakoeri, brittide maale toodud colliesid ja bordercolliesid ja smithfieldi koeri. Karjakoeri toodi ka Austraaliast koos tõulammastega. Kuigi FCI tunnustuse on see tõug saanud paarkümmend aastat tagasi, teatakse selliseid koeri Ameerika lambafarmides sadakond aastat. Põhjuseks on see, lambakasvatajad on hoidnud kiivalt seda tõugu töökoerana ja ei ole tahtnud anda neid "näitustel pilamiseks".
Tõu iseloomustus
Austraalia lambakoer on tark töökoer, kellele on loomuomane tugev karja- ja kaitseinstinkt. Seltsikoerana kergesti koolitatav, kuid vajab palju tegelemist. Võõraste suhtes umbusklik. Sobib aktiivsele perele. Hea teenistus-, agility ja karjakoer. Võrreldes teiste tuntud karjakoera tõugudega on austraalia lambakoer tervem, pärilikke haigusi esineb vähem.
Tõu standardid
Koerad on keskmist kasvu, turjakõrgus isastel 51-58 cm, emastel 46-53 cm. Liikumine hoogne, kerge ja vaba. Keskmise pikkusega kasukas on tugev ja rikkalik, must, punane, sini-marmor, puna-marmor valgete ja/või tan märkidega. Karv on kergelt laines, vettpidav. Sabad võivad olla sünnipäraselt lühikesed, kuid enamasti sünnivad nad pikkade sabadega, mida paljudes riikides veel kupeeritakse. Silmad on mandlikujulised, sinised või pruunid. Kõrvad on kolmnurksed, keskmise suurusega, kõrgel asetsevad.
Katrin Auser,
Kennel Inglisilm
(foto/internet)