/nginx/o/2015/08/14/4378423t1h5a43.jpg)
/nginx/o/2015/08/31/4435291t1hcd2e.jpg)
MTÜ loomade eestkoste organisatsoon Loomus sai reede õhtul mureliku kirja Noarootsi kohalikelt elanikelt, kelle kinnitusel toodi Noarootsi rajatud uude karusloomafarmi eelmisel nädalal esimesed rebasekutsikad.
Noarootsi rajatud uuest karusloomafarmist kostub rebasekutsikate nuttu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
”Rebased on kohal, jooksevad ja nutavad oma puurides. Ühes puuris on 3-4 kutsikat,” kirjutasid Loomusele Noarootsi valla kohalikud elanikud, kes kogusid 2014. aasta suvel sadu toetusallkirju karusloomafarmi rajamise vastu.
Vaatamata kohalike elanike ja loomakaitsjate vastuseisule andis Noarootsi vallavalitsus 2. juulil osalise kasutusloa Nuckö Farm OÜle rebasefarmi kasutuselevõtuks. Vastavalt kasutusloale tuuakse Noarootsi karusloomafarmi esialgu 128 rebast.
Lõplik farmi kasutusluba antakse rebasefarmi täielikul valmimisel ja siis saab põhikarja suurus olema 640 rebast.
„Vangistuses hoitavad karusloomafarmide loomad sünnivad kevadel ning juba peatselt pärast sündi eraldatakse nad oma emadest,“ selgitas MTÜ Loomus kommunikatsioonijuht Annika Lepp.
Loomade tapmine toimub farmides enamasti novembrikuus. Sõltuvalt loomaliigist kasutatakse karusloomafarmides erinevaid tapmismeetodeid. Rebaste puhul kasutatakse tapmiseks elektrišokki suhu ja pärakusse, minkide puhul gaasitamist ning tšintšiljadel kaela murdmist.
„18. augustil pöördus MTÜ Loomus seoses Noarootsi karusloomafarmiga keskkonnaministeeriumi poole arupärimisega,“ ütles Annika Lepp.
Loomus ootab ministeeriumilt hinnangut, kas Noarootsi vallavalitsus on käitunud õigusaktidele vastavalt, andes kasutusloa rebasefarmile ilma keskkonnamõju eelhinnanguta.
Samuti soovib Loomus teada, millise õigusakti sättele tuginedes on üle 100-pealise loomaga farmi puhul rahuldav sõnnikuhoidlata tegutsemine ja sõnniku transport teise ettevõtte sõnnikuhoidlasse, kui veeseaduse säte nõuab sõnnikuhoidlat juba kümnepealiste loomapidamishoonete puhul.
Käesoleva aasta 2. juunil toimus Riigikogu maaelukomisjonis karusloomafarmide keelustamise petitsiooni ja Loomuse märgukirja avalik arutelu. Järgmine arutelu toimub aasta lõpus, mil põllumajandusministeeriumis valmib võimaliku keelustamise mõjuanalüüs.