Loomaarst: Kui loomaga on midagi valesti, ei tohi seda jätta tähelepanuta

Rõõmus koer koertenäitusel. Foto: Teet Malsroos / Õhtuleht

Vikerraadio saates «Huvitaja» rääkis loomakiirabi arst Valdeko Paavel lemmiklooma tervisest ja loomakiirabi tööst.

Esimesel septembril tähistab loomakiirabi viiendat sünnipäeva. Paaveli sõnul tekkis kiirabi idee pärast ülikooli lõppu. Alguses käidi väljakutsete korras sündmuskohal, ent kõiki vajalikke protseduure ei saanud kohapeal teostada. Üsna pea suurenesid patsientide ootused, mis andis tõuke kliiniku ehitamiseks.

Patsiente võetakse loomakiirabis nii ajalise vastuvõtu korras kui ka elavas järjekorras. Enamasti on patsientideks kassid-koerad, harvem pisiloomad nagu jänesed või linnud.

Paaveli sõnul on inimene sageli kehv kuulaja ning ta peab mõistma, millised vihjeid loom annab. Veterinaarile on olulisim infoallikas loomaomanik, kes paneb tähele, kuidas loom käitub, mis nähtused on tekkinud ja kaua kestnud.

Arsti sõnul on loomaomanikuga suhtlemine üks osa tööst. «Õnnetused tulevad alati ootamatult, see tekitab palju emotsioone, elevust ja draamat,» kirjeldab Paavel, lisades, et inimestele looma olukorra selgitamine võtab omajagu energiat.

Kas loomakiirabi on traumapunkt?

Traumad on Paaveli sõnul kiirabis enamasti vähemuses. «Traumad on mõneti lihtsamini mõistetavad,» räägib Paavel. Enamasti tuleb arstidel tegeleda kirurgiliste haigustega, näiteks võõrkehade eemaldamisega või muude probleemidega. Palju on nakkushaigusi, mürgistusi, kopsu- ja südamehaigusi, kasvajate probleeme ja muud.

Paavel sõnab, et mediitsini tase on viimasel ajal oluliselt paremal järjel, arstide oskused ja teadmised haigustest kasvavad ning seetõttu saadakse muredele ka õigel ajal jaole.

Inimese osa haigustes on väga suur

Paavel toob välja, et väga palju on loomade haigustes süü inimestel. Loomad elavad kunstlikus, inimese tekitatud keskkonnas. Nad söövad, mida meie neile anname, tihti saavad loomad kätte kemikaale, mänguasju, mida on lihtne alla neelata. Palju jääb loomi ka auto alla.

Värvilisi loomatoite värvitakse Paaveli sõnul vaid inimese jaoks. «Loomad ei söö toitu välimuse järgi, nende jaoks on oluline lõhn. Inimesed on need, kes on tarbijad ja kellele peab esmalt toidu välimus meeldima,» selgitab Paavel. Samas lisab ta, et kui loom on terve, tal on hea tuju ja karv läigib, tuleks jätkata samas vaimus, kas siis poetoidu või koduste roogade andmist.

Paavel paneb loomaomanikele südamele, et kui on näha, et loomaga on midagi valesti või kahtlast, ei tohi jätta arsti külastamist viimasele minutile. Õigel ajal haiguse avastamine võib päästa lemmiku elu.

«Õnnetuse parim ravim on ennetamine. Eemale tuleks hoida kontaktidest võõraste loomadega, aknad hoida kinni ning vaadata, et läheduses poleks kemikaale,» räägib arst.

Loomade kiirabi on avatud ööpäev läbi, infot saab siit.