Aleksei Turovski: Iidsel ajal pidas inimene lugu igast loomast

Paneelis «Loomade õiguses inimkeskses ühiskonnas»  arutasid õigusi Loomuse kommunikatsiooni juht Annika Lepp, Vegan seltsi juhatuse liige Minna Toots, Loomade nimel esindaja Regly Johanson, Loomuse esindajad Kadri Taperson ja Mattias Turovski ning zooloog Aleksei Turovski. 

Loomateemadel arutati Arvamusfestivalil esimest korda, ent panelistid lootsid, et ühel hetkel võib festivalil eraldi luua lausa loomade ala. 

Täna on Eestis jõutud üsna kaugele: Riigikogu arutab karusnahafarmide keelustamist ning soovitakse teatud loomaliikide tsirkuses keelustamist. Inimesed hakkavad mõistma, et loomad on tundevõimelised olendid, kes tunnevad rõõmu, kurbust, depressiooni. Mõistetakse, et loomad on sarnased inimestega. Ent paraku pole kõik inimesed endiselt veel seda meelt. 

Kadri Taperson loomaõiguslasena soovib, et inimesed mõistaks, et loomi ei tohi ekspluateerida, sest selleks puuduvad igasugused argumendid. Regly Johansoni sõnul on hämmastav, et loomakaitseseaduses sätestatud nõue, et loomad peavad elama neile sobilikus elukeskkonnas ei rakendu miskipärast põllumajandusloomadele. Miks tehakse vahet loomal ja loomal kui loomade vajadused on ju sarnased? Neil, nagu meilgi, on vajadus süüa, juua, olla elus, hingata ja millestki rõõmu tunda. 

Tapersoni sõnul on üheks probleemiks ka see, et me tunneme loomi halvasti ega arvesta nende kui isiksustega. 

Miks peaksime loomadest hoolima? 

Aleksei Turovski sõnul ei saa me teisiti kui me tahame, et teised liigid eksisteeriksid koos meiega sellel planeedil. Meie kui pärisinimeste liik peab arvestama teistega ja garanteerima nende õigused, vastasel juhul peame vastakuti seisma keskkonnakahjudega, millest üks võiks olla ka praegu leviv sigade katk. 

«Mida rohkem loomi paljundame ja tarbime, seda suuremad on keskkonnakahjud,» nendib Taperson, lisades, et pärisinimene kui tark inimene, kes peaks toimima targalt, ei tee seda üldse, vaid on ükskõikne ja käitub jultunult. Piltlikult öeldes võiks ühiskonda läbivalt tõmmata joone, kus ühes otsas on barbaarne ja jultunud inimene ning teises ühiskonnakriitiline ning vegan ja loomaarmastaja. «Meie eesmärk on nihutada joone peal olev keskmine natukenegi ülespoole. Keegi ei oota, et me kõik peaksime hakkama veganiteks, vaid rohkem hoolima,»  lisab Taperson. 

On üsna paradoksaalne, et inimestena teame, mis tunne on hoolida. Teame, et meil on emotsioonid ja tunded, aga loomadele me seda teadmist ei laienda. «Miks me ei taha tunnistada loomadele kannatuste põhjustamist?» küsib Toots. Mattias Turovski lisab, et mida suurem on inimese eneseteadvus, arusaamine iseendast kui elusolendist, seda kõrgemalt on arenenud empaatiavõime ja nii tajub inimene, et ka teised tema ümber, sealhulgas loomad, on samasuguste muredega.

Kuidas oleme jõudnud sinna, et nimetame siga mustaks loomaks ja lammast rumalaks?

Tootsi sõnul on pidev loomade ekspluateerimine viinud meid sinna, kus väikesest peale on arenenud kindlad arusaamad, millega loodetakse välja vabandada loomade tapmist. Aleksei Turovski on sama meelt, lisades, et inimene on kõige enam konkureeriv isend. «Me ei saa teisiti, meil on vaja eputada,» lisab ta. 

Turovski selgitab, et siga ei ole räpane loom, vaid üks puhtamaid ning ka lambad pole rumalad. «Kodulambad on võimelised tundma inimesed ära foto pealt. Ta suudab ära tunda peremehe ja talu regulaarsed külastajad,» räägib zooloog. «See on oma ego kaitse ja eneseõigustamine,» võtab Turovski oma mõttekäigu kokku. 

Mis saab edasi?

Toots leiab, et edasiminek oleks seegi, kui inimene tunnistaks et ta on loom, et tema põhivajadused oleks samasugused. 

Aleksei Turovski sõnul algab probleem juba lastel. «Küsin lastelt, et kas inimene on ka loom? Vastuseks saan alati, et ei ole. Küsin selle peale siis, et kas me oleme sõnajalad? Või hoopis riisikad? Kas tuleme seeneriigist?» räägib ta, lisades, et lapsed hakkavad viimaks mõtlema, tõdedes, et loomadel on samuti tunded ja emotsioonid. 

Mattias Turovski peab oluliseks kannatuste minimeerimist. Võimalikult kiiresti oleks puuduse all kannatavad inimesed viia sinna tasemele, et nad mõistaks, et tihtilugu ei ole vaja süüa saamiseks seale nuga sisse lüüa. «Metsakoosluses on loomulik surm olla kellegi poolt ära söödud. Kuid ükski loom looduses ei sünni ega arene selleks, et oodata, mil ta ära süüakse,» selgitab Aleksei Turovski, mainides, et inimene hakkab lisaks kodulooma õigustele ära võtma ka metsloomade õigusi. 

«Iidsel ajal pidas inimene jahti, ta pidas lugu igast loomast. Loomadel ei ole turgu,» ütleb Aleksei Turovski resoluutselt, sõnades, et ta ei imestaks kui inimesed hakkaksid varsti siile pidama selleks, et siilinahast näiteks rinnahoidjaid teha. «Suurfarmid ja karusloomafarmid on kohutavas olukorras, seda ei ole vaja,» räägib Turovski. 

Kuidas peaksime juba täna oma elu muutma, et loomade kannatusi vähendada? 

Toots toob välja tõsiasja, et loomsete produktide tarbimist peab vähendama. Aleksei Turovski sõnul tuleb inimeste teadlikkust tõsta. «Praegu on käsil kuues suurem loomade väljasuremine. See on kiireim,» räägib zooloog, lisades, et sõna on ühiskonnas ülivõimas. «Vahepeal peab väga kõvasti ja pidevalt ning kaua karjuma üht ja sama asja, siis keegi viimaks kuuleb,» räägib ta. 

Johanson sõnab, et inimesed peavad hakkama märkama. «Tegelege oma koduloomadega, looge nendega side, avastage nende individuaalsus,» räägib ta. «Julgege vaadata, loomadega tegeleda - see on nii huvitav valdkond ja annab elule uskumatult hea tähenduse,» lisab Taperson. 

«Tahate loomi aidata? Ärge viige metsloomi metsast ära, ärge puutuge neid! Korjake hoopis plastmasspudelid ja korgid metsast ära!» õpetab Aleksei Turovski.