Teadlased avastasid, et koerad käituvad stressiolukorras inimestega samamoodi.
Test näitab, kuidas koer stressiolukorraga toime tuleb
11. august 2015, 11:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Duke'i ülikoolis tehtud uuring näitas, et pideva stressi all elavad koerad murduvad pinge all nagu inimesedki, kirjutab Daily Mail.
Teadlaste sõnul on väike stress hea, ent ainult teatud piirini. Ülesanne, mis koera jaoks ei nõua isegi väikest pingutust, pole tema jaoks paeluv. Kui ülesanne on liiga raske, kannatab sooritus selle all.
Teadlane Emily Bray selgitab, et nagu inimestelgi, on koerale ülesande võimalikult hea sooritus oluline. Väike ärevus on hea, ent suur pinge ajab soorituse ilmselt luhta.
Teadlased koostasid testi, millega vaatasid, kuidas koer stressiolukordadele reageerib. Uuriti, et kui eeldused on ülesande sooritamiseks head, siis millist rolli mängib looma sisemine temperament.
Katse üks osa seisnes selles, et inimene pandi lihatükiga ruumi teise otsa, jättes enda ja looma vahele kõrged takistused.
Liha saamiseks pidid koerad maha matma idee inimeseni jõuda kõige lühemat teed mööda. Rahulike koerte puhul mõõdeti kui kiiresti nad suutsid saba liputada: mida kiiremini rahutus tõusis, seda kiiremini sai ta lihatüki. Rahutute koerte puhul toimis katse vastupidiselt: mida rahutumaks koer muutus, seda väiksema tõenäosusega ta liha sai.
Teises katses seisis inimene lihaga otse takistuse taga ning kutsus koera pehme ja rahuliku häälega. Järgmises osas lehvitas uurija lihaga ja karjus koera.
Katses osales 30 koera, kelle vanus kõikus kaheksast kuust kuni üheteistkümne eluaastani.
Selgus, et teenistuskoerad olid stressiolukordades rahulikud, samas lemmikuna peetavad koerad läksid kergemini ähmi täis. Mõlemad suutsid ülesanded siiski ära lahendada.
Üks kaheaastane spanjel Charlie Brown hüppas ja jooksis ringiratast senikaua, kuni aeg lõpuks läbi sai. «Mida rohkem lisati erutust tekitavaid stiimuleid, seda suurema tõenäosusega kaotas koer enda üle kontrolli ning nii ülesanne ebaõnnestus,» selgitas teadlane Emily Bray.
Testid aitavad teadlastel aru saada, millised koerad sobivad teenistus- ja abikoerteks ja millised mitte.