Mida tuleb teada, kui satud marjul olles kokku karuga

Aili Ohlau
, Lemmik.ee toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Karu Alutaguse metsas
Karu Alutaguse metsas Foto: Tiit Hunt

Mustikaaeg meelitab marjametsa nii inimesi, kui ka karusid. Karud, nagu teisedki meie suurkiskjad, on inimpelglikud ja püüavad aegsasti pageda. Andunult ja vaikselt marju korjates peaks aeg-ajalt siiski heitma tähelepaneliku pilgu ümbritsevale metsaalusele, et eos vältida hirmutavat kohtumist karuga, soovitab RMK loodusblogis zooloog Tiit Hunt.

Tõenäolisem on marjametsas kohata eelmisel aastal sündinud ja sel kevadel ema juurest lahkunud karupoegi, kes alles õpivad iseseisvalt elama. Need noored kesikumõõtu karupojad on uudishimulikud ning kogenematud ja võivad inimese lõhna haistmata päris lähedale tulla.

Kükakil marjulist võib noor mõmmik esialgu pidada kevadel oma teed läinud õeks või vennaks, kellega oleks rõõm taas kohtuda ja ta üle nuusutada. Kui loomake on aru saanud, et tegu hoopis inimeseloomaga, põgeneb ta alati.

Pooleaastastel karupoegadel ei ole Tiit Hundi sõnul veel ohuinstinkt välja kujunenud ja seetõttu võivad nad joosta metsas oleva inimese juurde siis, kui emakaru pole neid jõudnud hoiatada. Need juhused on muidugi üliharuldased.

Täbaram on olukord siis, kui mustikapuhma tagant vaatab vastu väike karukutsikas ning marjuline on jäänud emakaru ja poegade vahele.

Karuga kohtumisel soovitab Tiit Hunt meelde jätta järgmised teadmised:

  • Isegi poegi kaitstes on rünnak viimane, mille emakaru ette võtab, sest hirm inimese ees on suur.
  • Enamasti laheneb olukord karu kurja hääle ja petterünnakuga.
  • Kui karu tahab rünnata, siis teeb ta seda neljal jalal.
  • Karu ei löö kunagi käpaga, vaid hammustab ja seda mitte tapmise eesmärgil.
  • Karu tõuseb tagajalgadele selleks, et saada paremat ülevaadet ümbrusest ja see poos pole seotud kuidagi agressiivsusega.

Kui peakski karuga ohtlikus kauguses kohtuma, siis tuleks proovida looma pidevalt jälgides rahulikult taganeda.

„Meie laantes on umbes kolmveerand tuhat karu, kuid pelgalt hirmust suurima kiskja ees ei peaks keegi jätma metsa minemata“, julgustab Hunt marjulisi ja seenelisi.

Vaata ka Tiit Hundi videot sellest, kuidas karu maiustas nädal aega tagasi Alutaguse metsas.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles