Loomaaia lood: Burgersi loomaaed Hollandis

Kerttu-Kadi Vanamb
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Burgersi loomaaia gorillad
Burgersi loomaaia gorillad Foto: Stringer/Reuters/Scanpix

Zooloog Mati Kaal rääkis Vikerraadio saates «Loomaia lood» ühest praegusest loomaaianduse säravaimast tähest Burgersi loomaaiast Hollandis. 

1913. aastal sündinud eraloomaaed Arnhemi linnas on loomaentusiastide arendamisel ja pidamisel. Teises maailmasõjas kahjustada saanud loomaaed ehitati elanike abiga taas üles ning generatsioonide vahetus ja soov teistest parem olla tingis suuremad uuendused.

Suurimaks uuenduseks on võredeta ekspositsioonid. Loomad eraldatakse üksteisest kraavide ja muude võtetega, mida silmaga nii hästi ei näe. Nõnda luuakse mulje, et loomad on vabapidamisel.

1968. aastal avati lõvipark, millest kasvas välja peale lõvide ka teiste Aafrikas elavate loomade näitus, mille vaatamiseks said inimesed ekspositsioonide vahel rongiga ringi sõita. Sebrasid, antiloope ja lõvisid eraldasid kraavikesed, mis inimeste eest jäid varjule.

1971. aastal avati maailmas ainulaadne šimpansite ekspositsioon. Muidu hoitakse šimpanseid kas väikeste gruppide või paaridena, aga Burgersi loomaaeda tõsteti kokku 30 erineva vanuse ja käitumisviisiga looma. Kuulsate asjatundjate sõnad, et kogu ekspositsioonist saab veresaun, mis tuleb hiljem kopaga kokku lükata ja maha matta, jäi läks loomaaia inimeste kõrvust mööda. Tegelikkuses riskiti ja joodi šampust: loomadele loodi suurepärased tingimused, näiteks privaatsed sopid, kuhu end peita ning pidev tegevus ja söök. Antud hoiatused olid asjata.

Tänaseks on loomaaeda loodud hotell ning konverentsikeskus, et kogu asutust üleval pidada. Sellel sajandil on ulatusliku vaatamisväärsusena loodud Kagu-Aasia ekspositsioon.

Burgersi loomaaed tegeleb ka liigikaitsega. 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles