"See on mõttetu arstide lobi! Seda ei saa kohustuseks teha!" hüüab telefonis murelik koeraomanik. Alates augustist peab iga ilmavalgust nägev kutsikas saama naha alla kalli mikrokiibi, kirjutab ajaleht Äripäev. Kuigi taoline kord hakkab kehtima esialgu ainult Tallinnas, on Keila-Joal hobi korras lambakoeri kasvataval Heli Vaabil närv must ning hämming suur. Lihtsalt mingist kuupäevast hakata maksma 500 krooni kiibi eest, mis võib koera naha all kaotsi minna või koerte omavahelise mängu käigus töötamise lõpetada?
Koerakutsikatele kallis kiip
21. veebruar 2006, 09:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinnas sündivatel kõigil kutsikatel peab peatselt kiip okwma. Foto: Lemmik.ee e-kaart
"See on mõttetu arstide lobi! Seda ei saa kohustuseks teha!" hüüab telefonis murelik koeraomanik. Alates augustist peab iga ilmavalgust nägev kutsikas saama naha alla kalli mikrokiibi, kirjutab ajaleht Äripäev.
Kuigi taoline kord hakkab kehtima esialgu ainult Tallinnas, on Keila-Joal hobi korras lambakoeri kasvataval Heli Vaabil närv must ning hämming suur. Lihtsalt mingist kuupäevast hakata maksma 500 krooni kiibi eest, mis võib koera naha all kaotsi minna või koerte omavahelise mängu käigus töötamise lõpetada? Ei! Siiamaani Vaab seda oma koertele pannud ei ole ning hääletoonist võib järeldada, et seda ta ka panema ei hakka. Õigus selleks tal ka on, kuna seadus temale ei laiene. "Kas pean siis kiipima need koerad, kelle omanike aadress on Tallinn?" küsib ta siiski retooriliselt.
Praegu on koeraomanikel valida, kas tahavad, et nende koer oleks kaotsimineku puhul tuvastatav või mitte ning kas kasutada selleks tätoveerimist, mis maksab umbes 120 krooni, või kiipimist, mille hind on neli korda kõrgem.
"Arvamus asjast on selline, et see teeks inimestele liigseid lisakulutusi," mõistab ka koeri kasvatav Vilve Roosioks kohustuse hukka. Kuna ta on osalenud mitmetel koeranäitustel ning olnud kohtunikuks, on ta ka kokku puutunud paljude kiibitud koertega. "Olen seda kiipi otsinud kiibilugejaga mööda koera kere taga, sest see on kaotsi läinud," räägib ta.
Kiip paigaldatakse koera kaelale, vasakule poole. "Praktika on näidanud, et see ei püsi seal," ütleb Roosioks ning jutustab korrast, kui kiip leiti rinna pealt üles pärast pikka otsimist. "Identifitseerimine on vajalik, aga kas selleks just kiip olema peab," mõtiskleb ta, andes mõista, et praegusel tätoveerimisel pole ka miskit viga ja on ehk ka praktilisem, sest koera number on siis kohe näha.
Hoopis teistsugusel arvamusel on aga Maxi loomakliiniku arst Ülli Salk, kelle jutu järgi on kiip hädavalik. "Loomulikult, sest siis ei ole probleemi, et tänaval uitavad juhuslikud koerad," sõnab ta ning jätkab, et omanikud leiavad oma koerad kohe üles, kui on koera jooksma lasknud. Tema sõnul on koerade tätoveerimine valulik ning seda tuleb teha rahustite mõju all.
Heli Vaab sellist juttu kuulda ei taha. "Miks lehmadele tehakse palju suuremad augud kõrva? Kas vasikas peab rohkem valu kannatama? See pole mingisugune õigustus! Koeral on täitsa ükskõik," kinnitab ta.
Dr Salk tunnistab, et kiipimiskohustus on loomaomanikule arvestatav väljaminek. Aga samamoodi võib inimene selle 500 krooni kaubamaja odavmüügis kulutada asja peale, mida tal üldse vaja ei lähe.